Picture
Carl Friedrich Tenner
C. F. Tenneri pilt veebis http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/tenner.zoom87.jpg

Kalendrisse

1827 novembris  Tenner tegi ettepaneku ühendada Leedu kaar Liivimaa kaarega, mille oli mõõtnud Fr. G. W. Struve
1828 23. veebruaril allkirjastati lepe kaaremõõtmiste ühendamise kohta
1850 aastal lõppes kogu hiiglaslik kaaremõõtmine Fuglenesist Norras kuni Staro-Nekrassovkani Ukrainas – kokku 25 kraadi 25 minutit ehk 2880 km
Tenneri otsesel osavõtul ja tema juhatuse all mõõdeti 11 kraadi 10 minutit
Struve osavõtul ning juhatusel 9 kraadi 38 minutit

  Zusammenarbeit

Im November 1827  schlug  Tenner vor, den Litauen-Bogen mit dem Livland-Bogen zu verbinden, der  von Fr. G. W. Struve gemessen war.

Im  Februar 1828 wurde die Vereinbarung über den Anschluss der Bogen-Messungen unterzeichnet.

Im Jahre 1850 endete die riesige Messung des Bogens von Fuglenes (Norwegen) bis  Staro-Nekrassovakan (Ukraine) – insgesamt 25 Grad und 25 Minuten oder auch 2880 km.

Unter der Leitung von Tenner  wurde der Bogen mit dem Ergebnis  11 Grad 10 Minuten gemessen.

Unter der Leitung von  Struve wurde  9 Grad 38 Minuten gemessen


In November of 1827, Tenner proposed to join the Arc of Livonia (measured by Fr. G. W. Struve) and the Arc of Lithuania.

The agreement of joining the arcs (?) was signed on February 23rd 1828.

The whole arc measurement, from Fuglenes (või mis iganes see kohanimi on) in Norway to Staro-Nekrassovka in Ukraine, ended in 1850 -

The result of the measuring was a total of 25 degrees 25 minutes, or 2880 km.

Both Struve and Tenner participated in the arc measuring.

A total of 11 degrees 10 minutes were measured under Tenner's leadership.

9 degrees 38 minutes were measured under Struve's guidance.




F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri koostöö

Suur Vene kraadimõõtmine Tartu meridiaani suunas sai teoks F. G. W. Struve juhendamisel aastatel 1816−1852 ja koosnes mitmest etapist. Kraadimõõtmise eesmärk on meridiaani ühele kaarekraadile vastava pikkuse määramine Maa kuju ja mõõtmete arvutamiseks, kasutades selleks täpsete geodeetiliste, astronoomiliste ja gravimeetriliste mõõtmis- ja vaatlustööde tulemusi. Meridiaani kraadimõõtmise idee rakendamisest Venemaal olid huvitatud nii C. Tenner kui ka Tartu Ülikooli professor W. Struve. Struve kirjutas, et idee selline kraadimõõtmine korraldada tuli mõlemale mehele samaaegselt, sest mõlemad selliste mõõtmistega juba tegelesid.

1827 novembris  Tenner tegi ettepaneku ühendada Leedu kaar Liivimaa kaarega, mille oli mõõtnud Fr. G. W. Struve Tartu Ülikooli ülesandel.
Ta sai loa oma idee elluviimiseks
1828 jaanuaris sõitis Tenner Tartusse Struvega kohtuma. Läbirääkimised kulgesid edukalt ja 23. veebruaril kirjutati alla lepe kaaremõõtmiste ühendamise protokollile, kus olid mõlema mehe kohustused kindlaks määratud.  Leedu-Liivimaa kaaremõõtmiste tähtsust loeti nii suureks, et Peterburi Teaduste Akadeemia valis Tenneri 22. detsembril 1832. aastal oma auliikmeks.
1850 aastal lõppes kogu hiiglaslik kaaremõõtmine Fuglenesist Norras kuni Staro-Nekrassovkani Ukrainas – kokku 25 kraadi 25 minutit ehk 2880 km

Tenner võttis enda kanda Struve võrgu lõunapoolsete ja enda võrgu põhjapoolsete punktide trigonomeetrilise sidumise.
Kogu oma geodeetilise töö kirjeldused ning tulemused avaldas Tenner “Märkmetes” kümnes artiklis.
Struve pidi kindlustama võrkude sidumise astronoomiliste vaatluste kaudu. Struve lubas leida ka seose kasutatud pikkusühikute vahel.

Kogu hiiglaslik kaaremõõtmine Fuglenesist Norras kuni Staro-Nekrassovkani Ukrainas – kokku 25 kraadi 25 minutit ehk 2880 km -lõppes 1850. aastal. Sellest otseselt Tenneri otsesel osavõtul ja tema juhatuse all mõõdeti 11 kraadi 10 minutit ja Struve osavõtul ning juhatusel 9 kraadi 38 minutit
Leedu-Liivimaa kaaremõõtmiste tähtsust loeti nii suureks, et Peterburi Teaduste Akadeemia valis C. F. Tenneri oma auliikmeks 22. detsembril 1832.
Suur Vene-Skandinaavia kaaremõõtmine väärib tõsist tähelepanu, sest selle mõõtmisega täpsustati Maa kuju ja mõõtmeid.


Tartu meridiaani kaardimõõtmine

Meridiaani kaardimõõtmine
Virtuaalnäitus Taevas ja maa TÜ ajaloomuuseumis 2003. a